Johan Laidoner

18.03.2009

Sõjaväelane ja riigitegelane, kindral (1939)

Osales I maailmasõjas, oli 1915-1916 Läänerinde staabi luureosakonna ülema abi, 1916-1917  diviisi staabiülem.

Detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti diviisi ülem.

Eesti esimese välisdelegatsiooni 1917-1918 liige. Välisdelegatsiooni liikmena esindas koos Julius Seljamaaga Eestit Nõukogude Venemaal. Nende ülesandeks oli ühenduse võtmine Soome esindajaga Petrogradis.

Vabadussõja ajal (dets. 1918 kuni märts 1920) Eesti vabariigi sõjavägede ülemjuhataja, samal ametikohal detsembrist 1924 kuni jaanuarini 1925 ja märtsist 1934 juunini 1940.

Lõpetas 1905 Vilno (Vilniuse) sõjakooli ja 1912 Peterburi kindralstaabi akadeemia.

1919. aastast kindralmajor, aastast 1920 kindralleitnant. I-III Riigikogu liige, kuulus Põllumeestekogude rühma. Oli Riigikogu välis-,  eelarve-, rahandus- ja riigikaitsekomisjoni esimees. Mitme panga ja aktsiaseltsi (Eesti Panga, G. Scheeli ja Ko. panga, “Ilmarise”, “Eesti Kiviõli”) juhatuse liige.

Kuulus aastatel 1920-1929 kõigisse Rahvasteliidu Täiskogu istungitele saadetud Eesti delegatsioonidesse (v.a. 1921).

Juhtis 1925 komisjoni, mille Rahvasteliit oli moodutanud Iraagi piiri määratlemiseks.

Tegi 12.03.1934 koos K. Pätsiga sõjaväe abil riigipöörde.

Oli 1937 Rahvuskogu ja 1938-1940 Riiginõukogu liige.

1934-1940 Eesti Olümpiakomitee esimees.

Vabadusrist I/1.

Vabadusrist III/1.

Küüditati 19.07.1940 NSV Liitu Penzasse. Arreteeriti 1941, viibiv Penza, Kirovi, Ivanovo, Moskva Butõrka ja Vladimiri vanglas. Surmakoht Vladimiri vangla.

(koostatud EE köide 5 (Tallinn kirjastus “Valgus” 1990) ja Eero Medijaise Saadiku saatuse (Eesti Entsüklopeediakirjastus 1997) põhjal)