Eesti prioriteedid EL-is on kooskõlas EL-i üldiste arengutega. Eesti huvides on Euroopa poliitilise kaalu suurenemine globaalsel tasandil ja majandusliku konkurentsivõime kasv. Eesti EL-poliitika põhisuunad on määratletud 2004. aasta aprillis valitsuse poolt kinnitatud strateegilises raamdokumendis "Eesti EL poliitika 2004-2006".
Selle kohaselt taotleb Eesti EL-is Euroopa ühishuvide edendamist läbi viie peaeesmärgi:
Demokraatia ja heaolu kindlustamine kogu maailmas.
Eesti eesmärgiks on igati kaasa aidata ambitsioonikale eesmärgile muuta EL aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistel põhinevaks majandusruumiks. Uue finantsperspektiiviga aastateks 2005-2013 peab EL looma tingimused uute liikmesriikide kaasamiseks ELi majanduslike ja poliitiliste eesmärkide täitmisse ning arendama EL-i ka kui globaalselt kasvava tähtsusega partnerit. Jätkusuutliku arengu tagamiseks peab Eesti oluliseks selle kolme põhisamba majandus-, sotsiaal-, keskkonnavaldkonna võrdset tähtsustamist ning tasakaalustatud ja sidustatud arengut. EL-i kodanike turvalisuse suurendamiseks on vajalik jätkata ühise varjupaiga- ja sisserändepoliitika arendamist, tõhustada Schengeni kompensatsioonimehhanisme ja võitlust rahvusvahelise kuritegevusega.
Eesti valitsus sätestab oma lühemaajalised eesmärgid ja jälgib nende saavutamist ELi eesistumispoolaastate kaupa. Luksemburgi eesistumise prioriteedid kiitis valitsus heaks 20. jaanuaril 2005 ja kinnitas nende täitmiseks koostatud tegevuskava.
Eeskätt keskenduvad Eesti eesmärgid Luksemburgi eesistumise ajal EL-i konkurentsivõime tõstmisele ja oma huvide kaitsmisele liidu rahastamise küsimustes. Lisaks on valitsus seadnud eesmärgiks kodanike liikumisvabaduse ja julgeoleku suurendamise ning ELi suhete arendamise Venemaa ja teiste naaberriikidega.
2. Lissaboni protsess
2005. aastaks on jõutud EL konkurentsivõime tõstmise nimel algatatud Lissaboni protsessiga poole peale, kevadiseks ülemkoguks koostatud vahearuandes analüüsitakse põhjalikumalt liidu ja liikmesriikide seniseid tegemisi ja tegematajätmisi. Oluliseks peetakse liikmesriikide senisest suuremat pühendumist Lissaboni strateegia eesmärkide täitmisele – uute eesmärkide lisamise asemel tuleb täita olemasolevaid, keskendudes sealjuures olulisimatele valdkondadele.
Lähiaastatel tuleb pöörata enam tähelepanu tööhõivele ja majanduskasvule, tõsta tuleb tootlikkust ja töö kvaliteeti. Uute töökohtade tekkimiseks on vaja tagada ettevõtete loomist soodustav ettevõtluskeskkond. Tuleb jätkata õigusnormide lihtsustamist ja ettevõtjate administratiivse koormuse vähendamist. Töötajate teadmised ja oskused peavad vastama majanduse vajadustele, milleks on vajalik haridussüsteemi kohandamine tööjõuturu ootustele vastavaks. Konkurentsivõimelise tööjõu kõrval on tootlikkuse kasvu aluseks uute tehnoloogiate kasutuselevõtt. Siinkohal on oluline innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse soodustamine ning teadusasutuste ja ettevõtete tihedam koostöö.
Strateegia tõhusamaks rakendamiseks peaks iga liikmesriik koostama oma vajaduste ja majanduse struktuuri arvestava tegevuskava. Eestil on oma pikaajaline Lissaboni strateegia eesmärke koondav riiklik strateegiadokument "Eesti edu 2014", mille esimene versioon töötati välja peaministri juhtimisel 2003. aastal. "Eesti edu 2014" jääb avatud dokumendiks, mida on võimalik kaasajastada.
3. Finantsperspektiiv
2004. aasta veebruaris algasid EL-s arutelud järgmise eelarveraamistiku ehk finantsperspektiivi (FP) (financial perspective; Agenda 2007) kohta aastateks 2007-2013. Liikmesriigid peaksid poliitilise kokkuleppeni jõudma käesoleva aasta juuni Ülemkoguks. See Luksemburgi eesistumise üks võtmeküsimusi on ka Eesti jaoks prioriteediks. Eesti toetab eesmärgipärase ja optimaalse ELi finantsperspektiivi vastuvõtmist, mis arvestaks kõigi laienemisega seotud aspektidega ja võimaldaks säästa eelarvevahendeid ebaefektiivsete kulutuste arvelt. Peame realistlikuks kulukohustuste vähendamist tasemeni 1,1% EL RKTst, kuid leiame, et kulukohustuste viimine tasemele 1% EL RKTst eeldab radikaalsete reformide läbiviimist. Samas on Eesti avatud erinevatele võimalustele Euroopa Komisjoni pakutud eelarvemahtu vähendada.
Eesti eelistab kokkuhoidlikku, läbipaistvat, kuid samas kindlat lisandväärtust andvat ELi eelarvet. Eriti olulisteks valdkondadeks peab Eesti teadustööd, innovatsiooni ja haridust, et tagada tulevikus riigi konkurentsivõime ja majanduskasv. Sellest tulenevalt peame me vajalikuks arendada teadus- ja arendustöö (R&D) infrastruktuure ja edendada teadlaste-vahelist koostööd.
Eesti (nagu ka Läti ja Leedu) on seisukohal, et struktuuriabi summade väljamakse piirmäära (4% SKPst) arvutamise metoodikat tuleb muuta, sest see ei võta arvesse tegelikku majanduskasvu. Komisjon on 4% piirmäära arvutamisel kõigi uute liikmesriikide majanduse keskmiseks kasvuprotsendiks võtnud 2007–2013 4,1%. Balti riike aga eristab teistest märgatavalt kõrgem majanduskasvu prognoos- vähemalt 6,75%. Taoline metoodika piirab ebaõiglaselt Balti riikide struktuurivahendite kasutamist, mistõttu oleme teinud ettepaneku rakendada meile eraldi kasvuprognoosi.
4. Laienemine
2004. aasta maikuust on Euroopa Liidus 25 liiget. Sellega jõudis lõpule EL kõigi aegade suurim laienemine, mis algas 1997 ja hõlmas kümmet riiki. EL plaanipärane laienemine jätkub: 2004. aastal jõudsid edukalt lõpule liitumisläbirääkimised Bulgaaria ja Rumeeniaga ning neid otsustati 2005. aastal alustada Türgi ja Horvaatiaga. Makedoonia esitas oma liitumistaotluse, mille kohta Komisjon on koostamas oma arvamust. Eesti toetab edasist Euroopa Liidu laienemist. Euroopa heaolu ja turvalisuse edendamiseks peab Euroopa ühendamine jätkuma. Edasine laienemine tugineb samadele põhimõtetele, millest juhinduti viimase laienemise puhul: iga kandidaatriiki hinnatakse vastavalt tema enda saavutustele. Vastse liikmesriigina teab Eesti omast kogemusest, kuivõrd oluline on poliitiliste ja majanduslike reformide elluviimisel väljavaade Euroopa Liiduga liitumisest. Olles EL integratsiooniprotsessi hiljuti läbinud, oleme valmis jagama oma kogemusi liitumisläbirääkimistest kõigi kandidaatriikidega.
5. Schengeniga liitumine
Liitumine Schengeni viisaruumiga on Eestile EL liikmena oluliseks eesmärgiks. Meie soov on tagada Eesti kodanikele võimalikult kiiresti täielik vaba liikumine kogu EL territooriumil. Vabariigi Valitsuse otsusega on käivitatud ühtse viisaruumiga liitumiseks kolmeaastane programm, mida EL on toetanud 76 miljoni euroga. Programmi eesmärgiks on tagada 2007. aastaks Eesti tehniline valmisolek Schengeniga liitumiseks.
5. novembri 2004 Euroopa Ülemkogu otsuse kohaselt alustatakse Schengeni viisaruumiga liitumise ettevalmistamist vastavate valmisoleku hindamistega 2006. aasta I poolaastal. Eesti soovib, et hindamise ajakava saaks paika pandud 2005 kevadeks ja vastavate valdkondade määratlemist, milles on võimalik hindamine läbi viia enne Schengeni Infosüsteemi II osa valmimist. Kuna üheks eelduseks liitumisel on püsimine viisainfosüsteemi (VIS) arenduse ajagraafikus, soovib Eesti pääseda kuue liikmesriigi hulka, kellega Euroopa Komisjon alustab põhjalikumat ettevalmistustööd VIS andmesidevõrgu planeerimiseks ning rakendamiseks. VIS väljatöötamisele soovib Eesti samuti anda oma panuse.
6. Euroga liitumine
Eesti ühinemislepingus Euroopa Liiduga on sätestatud tingimused Eesti ühinemiseks Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga (European Monetary Union, EMU) ning ühisraha euro kasutuselevõtuks.
Eesti puhul on varaseim võimalik tähtaeg euro kasutuselevõtuks 2006. aasta teine poolaasta.
2004. aasta 28. juunil liitus Eesti vahetuskursimehhanismiga EMR2 , millega peavad liituma kõik euroalaga liituda soovivad uued liikmesriigid. ERM2 on raamistik, milles osalejad seovad oma rahvusvaluuta kursi euroga ning viivad oma majandusnäitajad vastavusse Maastrichti kriteeriumitega, millest olulisemad on: riigi aastase eelarve puudujääk ei tohi ületada 3% ja riigi võlakoormus ei tohi ületada 60% selle riigi aastase SKP suhtes.
Iseseisvusajal järjekindlalt tasakaalustatud eelarve poliitika ning riigi vähese laenukoormuse hoidmine lubavad Eestil praegu formaalselt eelarvele ja riigivõlale esitatud nõuded täita. Samuti on viimastel aastatel alanenud nii intressid kui ka inflatsioon.
Eesti eesmärgiks on kiire liitumine euroalaga, kuna see toetab meie konkurentsivõimet, majanduskasvu, tööhõivet ja seeläbi ka kiiret elatustaseme tõusu.
7. Euroopa põhiseaduse lepingu (PSL) ratifitseerimine
Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt ei saa rahvahääletusele panna välislepinguid, mistõttu ei saa ka Euroopa põhiseaduse lepingut (PSL) rahvahääletusele panna nii, nagu seda tehakse mõnedes teistes EL liikmesriikides. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele võib Eestis Riigikogu panna PSL-i rahvahääletusele muu riigielu küsimusena nagu seda tehti ühinemisel Euroopa Liiduga, mil rahval ei palutud heaks kiita ühinemislepingut, vaid küsiti "Kas olete EL ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise poolt?" ning mille tulemusena muudeti põhiseadust.
Rahvahääletus on eelkõige poliitilise otsustuse küsimus, mille tegemisel lähtutakse PSL-i olemusest. Eesti valitsus kiitis PSL-i eelnõu heaks 21. oktoobril 2004, enne selle allakirjutamist.
Eestis langetab lõpliku otsuse rahvahääletuse vajaduse üle Riigikogu. Riigikogu põhiseaduskomisjon moodustas 2004. aasta detsembris PSL-i riigiõiguslikuks analüüsiks koostöörühma, mis esitab hiljemalt 1. maiks 2005.a. seisukoha küsimuses: Kas Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus võimaldavad Riigikogul eelnevalt põhiseadust muutmata PSL-i Riigikogus ratifitseerida või mitte?
Eesti omistab suurt tähelepanu kodanikkonna teavitusele PSL-ist, see on hea võimalus rahva teadlikkuse tõstmiseks EL-ist tervikuna. Koordineerimisel on keskne roll Riigikantselei EL Teabetalitusel: koostatud on teavituskava, mis sisaldab erinevaid meediaprojekte, infopäevi, teabelehtede ning brošüüride väljaandmist, koolitussessioone nt ajakirjanikele ning maapiirkondade esindajatele. Oluline osa selles on ka kodanikuühiskonna organisatsioonidel.
8. Avalik arvamus
Riigikogul ja valitsusel on vastutus teavitada Eesti elanikkonda Euroopa arengutest ja Eesti osalemisest EL otsustusprotsessis. Siseriiklikku teavitustegevust korraldab ja koordineerib valitsuse juures asuv Riigikantselei Euroopa Liidu teabetalitus.
Eesti elanikkonna teavitamiseks kasutatakse suures ulatuses internetivõimalusi, Tallinnas ja Tartus tegutsevad EL infokeskused, maavalitsuste juures töötavad maakondlikud teabekorraldajad. Paljud valitsusasutused üllitavad regulaarselt teabematerjale, mis on saadaval raamatukogudes, infokeskustes, maavalitsustes jne.
Toetus Euroopa Liidule on Eesti elanikkonna seas püsinud viimaste kuude jooksul stabiilsena, jäädes 67-70% piirimaile (viimase, märtsis läbi viidud küsitluse kohaselt oli toetus 70% - TNS Emor). (EL elanikkonna arvamusküsitluste kohta leiab teavet EL avaliku arvamuse infolehest)
9. Eestlased Euroopa institutsioonides
Euroopa Komisjon
Euroopa Komisjonis alustas 1. mail 2004 tööd Eestist nimetatud volinik Siim Kallas. Voliniku määramine on ühele uuele liikmesriigile kindlasti väga suure tähtsusega. Kuna Euroopa Komisjoni volinikud töötavad Ühenduse üldistes huvides ja on oma tegevuses sõltumatud, siis ei saa öelda, et Siim Kallase puhul on tegemist Eesti volinikuga. Küll aga aitab see kindlasti komisjoni tööd ja struktuure Eesti kodanikele nähtavamaks ja toimemehhanisme arusaadavamaks muuta ning samaaegselt avab lähemalt komisjoni kui EL ühishuvide eest seisva institutsiooni olemust.
Siim Kallas jätkas uues, 22. novembril 2004 tööd alustanud Euroopa Komisjonis, kus tema töövaldkonnaks on haldusküsimused, audit ja pettusevastane võitlus. Ühtlasi on Siim Kallas ka üks viiest Euroopa Komisjoni asepresidendist. Järgmine komisjoni koosseis nimetatakse ametisse 2009. aastal.
Euroopa Parlament
13. juunil 2004 toimunud Euroopa Parlamendi valimised andsid eestlastele uue ja tähendusrikka kogemuse. Euroopa Parlament on mitmete EL lepingute alusel omandanud üha suuremat mõju EL otsustusprotsessis ning Euroopa põhiseaduse lepingu valguses suureneb tema pädevus veelgi, seega oli valimistel kodaniku poolt tehtaval otsusel oluline tähtsus.
Eestil on Euroopa Parlamendis 6 esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast (EP Sotsiaaldemokraatide fraktsioon) - Toomas Hendrik Ilves, Marianne Mikko ja Andres Tarand; Keskerakonnast (Euroopa Demokraatide ja Liberaalide liidu fraktsioon) - Siiri Oviir;
Reformierakonnast (Euroopa Demokraatide ja Liberaalide liidu fraktsioon) - Toomas Savi ning Isamaaliidust (Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsioon) Tunne Kelam.
Parlamendi töö toimub erinevatest komisjonides. Praegu on alalisi komisjone EP-s 20. Eesti saadikutest kuulub Toomas Hendrik Ilves välisasjade komisjoni, olles ka selle aseesimees, Marianne Mikko on kultuuri-ja hariduskomisjoni liige, Andres Tarand kuulub tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, Siiri Oviir naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse ning ka tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, Toomas Savi arengukomisjoni ning Tunne Kelam regionaalarengukomisjoni.
Teised institutsioonid
Eestist on 1. maist 2004 kuni 6. oktoobrini 2009 nimetatud Euroopa Kohtu kohtunikuks Uno Lõhmus ja Esimese Astme Kohtu kohtunikuks Küllike Jürimäe, kes on valitud ametisse 2010. aastani.
Eesti majandus- ja ühiskonnaelu eri alade esindajad on liikmeteks Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees ning Eesti kohalikud omavalitsused osalevad Regioonide komitee töös. Eestil on mõlemas komitees seitse liiget, komiteede koosseise uuendatakse iga nelja aasta tagant.
Eesti esindaja Euroopa Kontrollkojas on Kersti Kaljulaid, Tema volitused kestavad 2010. aastani.
