Eesti ja Belgia

19.10.2009

Belgia tunnustas Eesti iseseisvust 26. jaanuaril 1921. Peale okupatsiooni taastunnustas Belgia iseseisvat Eesti Vabariiki 27. augustil 1991. Diplomaatilised suhted Eesti ja Belgia vahel taastati 5. septembril 1991.

Kahe maailmasõja vahelisel perioodil aastatel 1921-1932 esindas Eestit Belgias algul ajutise asjuri ja seejärel suursaadikuna Karl Robert Pusta, kes resideeris Pariisis. Eesti esimene suursaadik Belgias pärast Eesti taasiseseisvumist oli Clyde Kull, kes alustas tööd 6. septembril 1992 ning resideeris Brüsselis. 1996-1999 oli Eesti suursaadik Belgias Jüri Luik, seejärel asusid sellesse ametisse Sulev Kannike (1999-2003) ja Malle Talvet-Mustonen (2003-2008). 14.10.2008 – 7.10.2009 oli Eesti suursaadik Belgias Karin Jaani.

Belgia suursaadikud Eestis resideerisid Helsingis 1992-2004. Belgia avas oma suursaatkonna Eestis 7. veebruaril 2005. 2004-2008 oli Belgia suursaadikuks Eestis Pierre Dubuisson, kes resideeris Tallinnas. 3. oktoobril 2008 andis oma volikirja üle uus Belgia suursaadik Eestis Nicolaas Buyck.

Eestil on Belgias 2 aukonsulit: Antoine (Tony) Vuylsteke Flandria regioonis ja Alain van Bellingen Valloonia regioonis.

Eesti ja Belgia suhted on väga head nii poliitika, majanduse, kultuuri kui ka hariduse vallas.

Olulisemad visiidid ja kohtumised

Belgiat on viimase kümmekonna aasta jooksul külastanud nii Eesti presidendid, peaministrid, välisministrid kui ka teised kõrged ametiisikud. Viimati käisid Belgias visiidil peaminister Andrus Ansip (juunis 2009), president Toomas Hendrik Ilves (detsembris 2006) ja Riigikogu esimees Ene Ergma (veebruar 2008). Viimane belglaste kõrgel tasemel visiit Eestisse oli aastal 2008, kui Tallinnas käis kuningas Albert II.

Lepinguline baas

• Eesti, Läti ja Leedu ning Belgia, Hollandi ja Luksemburgi vaheline maanteeveo kokkulepe (jõustus 01.12.94)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Flandria valitsuse vaheline koostööleping (jõustus 29.01.97)
• Eesti Vabariigi ja Belgia-Luksemburgi Majandusuniooni vaheline investeeringute kaitse ja soodustamise leping (jõustus 23.09.99)
• Topeltmaksustamise vältimise leping (jõustus 15.04.03)
• Eesti ja Belgia vaheline lennundusleping (jõustus 01.06.03)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Vallooni regiooni ning Belgia prantsuskeelse kogukonna vaheline koostööleping (jõustus 07.08.03)
• Eesti Vabariigi Valitsuse ja Beneluxi riikide valitsuste vaheline riigis ebaseaduslikult viibivate isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustunud 01.02.05)

Majandussuhted

Kahe riigi ärisidemed on tasapisi, aga jõudsalt edenemas. Esimesed Eesti ja Belgia majanduskonsultatsioonid toimusid 2000. a., pea igal aastal on vahetatud äridelegatsioone. Eestit on külastanud delegatsioonid nii Flandriast kui ka Vallooniast.

Brüsselis on oma esinduse avanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (2001, http://www.epkk.ee/) ja alates 2006. a sügisest on Brüsselis kohapeal esindatud ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (www.koda.ee).

Kaubavahetus

Eesti ja Belgia kaubavahetus 2001-2008 (miljonites kroonides)

Allikas: Statistikaamet

1. mai 2004 eelsed ja 1. mai 2004 järgsed andmed ei ole võrreldavad ühtsetel alustel. Pärast EL-iga ühinemist arvestatakse importi saatjariigi järgi, varem tehti seda päritoluriigi järgi.

2008. a. oli kaubavahetuse käive Belgiaga 4,9 mld EEK (314 mln EUR), millest eksport moodustas 1,6 mld EEK (102 mln EUR) ja import 3,3 mld EEK (211,8 mln EUR). Kaubavahetuse bilanss oli negatiivne 1,7 mld EEK (108,6 mln EUR). Käibe järgi oli Belgia Eestile 16. kaubanduspartner (1,6% kogu väliskaubanduskäibest).

Riikide järjestuses oli Belgia ekspordi osas Eestile 17. kaubanduspartner (osatähtsus 1,2%) ja impordi osas 15. partner (osatähtsus 2,0%). Võrreldes 2007. aastaga eksport pisut tõusis, import langes.
2008. a. tähtsamad ekspordiartiklid olid tooted kivimitest, tsemendist, klaasist (20,8%), mineraalsed tooted (18,3%), transpordivahendid (13,3%), metallid ja metallitooted (10,1%), puit ja puidutooted (9,3%), masinad ja seadmed (8,7%),
Eesti importis Belgiast peamiselt masinaid ja seadmeid (24,9%), keemiatööstustooteid (19,4%), tekstiili ja tekstiilitooteid (8,6%), mineraalseid tooteid (8,5%), transpordivahendeid (7,8%).

Investeeringud

Belgia otseinvesteeringud Eestisse moodustasid 31.12.2008. a. seisuga kokku 646,6 mln EEK (41,3 mln EUR). See on 0,35% Eestisse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest. Investeeringud on põhiliselt läinud hulgi- ja jaekaubandusse (53,9%), kinnisvara rentimisse ja äritegevusse (25,8%) ning vähesel määral töötlevasse tööstusse (9%).

Eesti otseinvesteeringud Belgiasse sama kuupäeva seisuga moodustasid 10 mln EEK (643 000 EUR), mis oli valdavalt läinud kinnisvara rentimisse ja äritegevusse.

Kaitsekoostöö

Eesti ja Belgia kaitsekoostöö on keskendunud mereväele (BALTRONi projekt) ning miinitõrjele. Belgia on üks BALTRONi projekti osalisi ja NWG (BALTRON Naval Working Group) liige.

Lisaks on Eesti Merevägi juba aastaid koolitanud ohvitsere Belgia miinitõrje koolis EGUERMIN, mis on NATO juhtiv õppeasutus (NATO Centre of Exellence) antud valdkonnas. Ohvitseride kursused EGUERMINis (Oosteendes) kestavad ühest nädalast kuni poole aastani.

Täiendavalt tasub veel märkimist Belgia mereväelaevade regulaarne osalus Eesti juhitavatel miinitõrjeoperatsioonidel (OPEN SPIRIT ja MCOPEST).

Koostöö siseasjades

Belgia eksperdid on aidanud Schengeni projekti raames koolitada Eesti siseministeeriumi töötajaid. Sõlmitud on ka Eesti ja Belgia politseikoostöö leping (2001), mille alusel arendatakse Eesti ja Belgia politsei operatiivkoostööd ja teabevahetust ning korraldatakse ühiseid politseioperatsioone ja seminare. Samuti tehakse koostööd isikut tõendavate dokumentide väljatöötamisel ja võltsdokumentide tuvastamisel.

Haridus- ja teaduskoostöö

Toimub Eesti-Flandria ja Eesti-Valloonia-Prantsuskeelse kogukonna koostöölepingute raames. Flandria on andnud eesti üliõpilastele stipendiume õpinguteks Euroopa Kolledžis Varssavis, nii Eesti kui Flandria on eraldanud stipendiume ning vahetanud üliõpilasi ka suvekursuste raames. Prantsuskeelne kogukond on Eestisse lähetanud prantsuse keele lektoreid ning andnud keeleõppestipendiume.

Kultuurisuhted

Eesti ja Belgia kultuurisuhted on väga tihedad, sellele on kaasa aidanud eelpoolmainitud koostöölepingud Flandria ning Valloonia ja prantsuskeelse kogukonnaga ning paljud üritused toimuvadki vastastikkuse alusel, nt Eduard Viiralti näitus Félicien Ropsi muuseumis Namuris ja Félicien Ropsi näitus Eesti Kunstimuuseumis. Lisaks saatkonna eestvedamisel või kaasabil korraldatavatele üritustele on palju ka neid ettevõtmisi, mis rajanevad muuseumide, teatrite, galeriide, kontsertmajade ning muusikute omavahelistel sidemetel. Viimastel aastatel ongi toimunud rida kunstinäitusi, eesti muusikud on Belgias korduvalt üles astunud nii iseseisvate kontsertidega kui erinevate ürituste raames, Belgias on ringreisil käinud eesti koorid, ansamblid ja teatrid.

Eestlased Belgias

Belgiasse on viimastel aastatel tööle ja elama asunud palju eestlasi. Enamik neist töötab kas Eesti esindustes või Euroopa institutsioonides ja praeguseks arvatakse koos peredega siin elavat tuhatkond eestlast. Taaskäivitatud on Eesti selts, mille presidendiks valiti Belgias sündinud eestlane Ragnar Mägi, kes oli ka endise Eesti seltsi liige.

Brüsselis ja selle lähikonnas elavatel eestlastel on oma laulukoor BEENE, rahvatantsurühm NaabriMari, laste lauluring, aeroobika-, jalgpalli- ja tennisetreeningud. Ühiselt peetakse jaanipäeva ja laste jõulupidu.

Belgia eestlastel on ka oma kodulehekülg: www.eestimaja.be.